Kas sinu hobune on valmis alustama tööd sadula all?
Kui oled noore hobuse omanik, ootad kindlasti kannatamatult hetke, mil saad temaga alustada tööd sadula all. See ei ole mitte ainult väga põnev hetk, vaid ka suur vastutus. Sadula all töö algus mõjutab tohutult seda, kuidas meie hobune tulevikus areneb ja milline suhe meil temaga kujuneb. Treening ise, millele hobuse allutame, on väga tähtis, kuid sama tähtis on ka õige alustamishetke valik. Selles artiklis aitame sul kindlaks teha, kas sinu hobune on juba valmis alustama tööd sadula all ja mida peaksid enne selle sammu otsustamist kontrollima.
Miks on hetke valik nii tähtis?
Töö sadula all on hobuse jaoks seotud märkimisväärse koormusega, seepärast peaksid olema kindel, et sinu hobune on selleks valmis nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Arvesse tuleks seega võtta kahte asja:
- Meie hobuse füüsiline küpsus, eelkõige tema luu- ja lihaskonna küpsus.
- Meie hobuse vaimne küpsus – ehk kuidas ta võtab vastu uusi asju (valjad, sadul), kas ta suudab keskenduda tööle inimesega ja kuidas ta reageerib välistele stiimulitele.
Praegu peetakse üldiselt nii, et enamik korralikult arenevaid soojaverelisi hobuseid on valmis alustama tööd sadula all umbes 3,5–4 aasta vanuses.
Tuleb siiski meeles pidada, et tegemist on individuaalse küsimusega ja iga hobuse puhul võib see välja näha pisut teistmoodi.
Sadula all töö alustamine hobusega, kes ei ole selleks füüsiliselt valmis, võib põhjustada pöördumatuid muutusi tema luustikus ja muuta ta palju vastuvõtlikumaks ülekoormusele ning vigastustele. Teisest küljest suurendab ratsaniku aktsepteerimise nõudmine hobuselt, kellel on endiselt raskusi maast tehtava tööga, tõenäoliselt veelgi tema närvilisust või vastuseisu. Kui meile on seega tähtis, et meie hobune oleks pikki aastaid terve ning usaldav ja töötaks inimesega meelsasti, tasub tööga alustamisega vahel oodata hetkeni, mil oleme kindlad, et me ei tee oma tulevasele hobusele sellega haiget.
Hobuse füüsiline küpsus ja töö sadula all.
Luustik.
See, kui kiiresti hobune täiskasvanuks saab ja eelkõige kui kiiresti areneb tema luu- ja lihaskond, sõltub paljudest teguritest, millest tähtsaimad on tõug ja üleskasvatamise tingimused (toitmine, liikumine, puuduste korvamine jne) ning vähemal määral sugu. Luude kasv toimub kasvuplaatide piirkonnas, mida nimetatakse ka kasvukõhredeks. Just nende sulgumine (st mineraliseerumine ja kõhre muutumine luuks) näitab, et antud luu kasv on lõppenud. Luustumisprotsess ei kesta iga luu puhul ühepalju: näiteks sõrgatsiluu saavutab oma maksimaalse pikkuse juba hobuse 6.–7. elukuu paiku, vaagnaluud „sulguvad“ 3. ja 4. eluaasta vahel ning selgroolülid (mis on hobuse luustiku kõige hiljem luustuv osa) vajavad selleks kuni 6 aastat.
Hobuse liigne koormamine ajal, mil tema luude kasvu lõpuni on veel palju aega, võib põhjustada kasvuhäireid (kasvu peatumist), rahhiiti või vastuvõtlikkust luumurdudele. Kuigi paljud inimesed kardavad eelkõige jalgade luude pärast, on liiga suur koormus veelgi ohtlikum meie hobuse seljale. Tõenäoliselt hakkab ta siis seljalihaseid pingutama ja jäigastama, muutes nii võimatuks töö lõdvestumises või enesekandmises.
Kuigi on tõsi, et ponid ja väikesed hobused ning mõned tõud (eelkõige täisverelised hobused või suure täisvere osakaaluga hobused) luustuvad varem, peame siiski meeles pidama, et me ei suuda kunagi „silma järgi“ kindlaks teha oma hobuse luustumise astet ja et suur kasv ei ole selle näitaja.
Kuigi on olemas teatud märgid, mis võivad vihjata, et meie hobune kasvab veel jõudsalt (näiteks nn tagantkõrge ülesehitus ehk olukord, kus laudjas on nähtavalt kõrgem kui turi), saab selles küsimuses üheselt vastuse anda ainult loomaarsti tehtud röntgenuuring.
Lisaks luustumise astmele aitab seda tüüpi uuring avastada igasuguseid probleeme (nt luukillud, tsüstid, nõrgad seesamluud jms) ja aegsasti reageerida ning annab meile teatud suuna, millele tuleb treeningu ajal eriti tähelepanu pöörata.
Lihaskond ja füüsiline vorm.
Teine tähtis asi on meie hobuse lihaskond ja tema üldine füüsiline vorm. Kuigi sadula all töö algus tähendab lühikesi tunde, on see noore hobuse organismi jaoks siiski märkimisväärne energiakulu. Kui meie hobune on liiga kõhn, kehvade lihastega või üldiselt halvas vormis, peaksime ta kõigepealt korralikult suurenenud füüsiliseks koormuseks ette valmistama. Paljud inimesed arvavad, et parim hetk hobusega töö alustamiseks on sügis, karjatamishooaja lõpus (kui meie noorel hobusel on võimalus olla suurema osa päevast karjamaal). „Läbi jooksnud“ hobune on rahulikum ja koostööaltim ning tema lihased on paremini arenenud ja tugevamad. Kuid ka siis, kui meie hobune on väga heas vormis, tasub enne ratsaniku all töö algust teha mitu kuud või vähemalt mitu nädalat maast tehtavat tööd. See võib olla longeerimine, hobusekarussell või jalutuskäigud käekõrval. Kõik need asjad aitavad meie hobusel lihaseid tugevdada ja kujundada sadula all tööks vajalikku tasakaalu.
Hobuse vaimne küpsus.
Hobuse vaimne valmisolek sadula all tööks on sama tähtis kui tema füüsiline areng, kuigi seda võib olla veelgi raskem objektiivselt hinnata. Esiteks pead meeles pidama, et ka ühevanused hobused võivad olla täiesti erineval vaimse arengu tasemel. See sõltub nende kasvatusest ja varasematest kogemustest inimesega, iseloomust ja temperamendist. Just seepärast on siin nii tähtis kannatlik ja järjekindel maast tehtav töö, mis eelneb tööle sadula all. Alles hetkel, kui hobune võtab probleemideta vastu suulised (siit saad teada, kuidas noorele hobusele sobivad suulised valida), sadula, sadulavöö surve ning meie kohalolu ja puudutuse, saame mõelda sadula all töö alustamisele viisil, mis on ohutu nii meile kui ka meie hobusele. Kindlasti on lihtsam töötada hobusega, keda on varsast saati harjutatud inimese kohaloluga, hooldustoimingutega või erinevate väliste stiimulitega (autod või põllutöömasinad, teised loomad, müra). Kui aga satume hobusele, keda selliste asjadega tutvustatud ei ole, peame pühendama rohkem aega korraliku suhte loomisele, enne kui hakkame temale esitatavaid nõudmisi suurendama. Kui sa ei ole kindel, kas sinu hobune on juba valmis, proovi vastata mõnele küsimusele:
- Kas ta on rahulik valjastamisel, saduldamisel ja käekõrval talutamisel?
- Millised on tema reaktsioonid uutele stiimulitele? Uudishimu või pigem põgenemine?
- Kas reaktsioonid on stiimuli või sündmuse laadiga proportsionaalsed (hobune võib uue asja või tundmatu heli peale ehmuda või kõrvale hüpata, kuid ta ei tohiks paanikasse sattuda)?
- Kas ta naaseb pärast reaktsiooni/ehmatust kiiresti normaalsesse olekusse ja laseb end rahustada?
Kes peaks noore hobusega töötama?
Oma noore hobusega töö alustamine on midagi, mida sa kindlasti ootad, eriti kui ta on sul varsast saati. Ära lase siiski emotsioonidel ratsionaalset mõtlemist üle kaaluda. Töö noore hobusega on suur vastutus ja tegevus, mis nõuab ratsanikku, kellel on vastavad oskused ja suhtumine hobustesse. Vajalik on ka õigete tingimuste tagamine, et protsess ise oleks ohutu ja hobuse jaoks võimalikult vähe stressirohke. Vahel on parem usaldada noore hobuse sisseõpetamine vastava kogemusega professionaalile, kui teha seda ise. See võib olla seotud lisakuluga, kuid kindlasti on see midagi, mille pealt me ei peaks kokku hoidma ja mis tulevikus ära tasub. Me võime saata oma hobuse treeningkeskusesse või leida inimese, kes aitab meid kohapeal, mis võimaldab meil protsessi kaasatud olla ja selles aktiivselt osaleda. Enne kui otsustad, kes peaks sinu hobusega töötama, mõtle, kas:
- Sul on vastavad oskused noore hobusega töötamiseks. Võib-olla oled kunagi töötanud noore hobusega treeneri järelevalve all või osalenud noore hobuse ettevalmistamises sadula all tööks. Kas saad hakkama hobustega, kes viskavad tagant üles, tõusevad tagajalgadele, ehmuvad jms?
- Kas sul on vastavad tingimused? Alguses on väga kasulik longeerimisring või round pen või vähemalt maneež, kus saad oma hobusega rahulikult töötada.
- Kas sul on piisavalt aega? Töö noore hobusega nõuab regulaarsust ja suurt ajalist panust. Alguses peaks see olema vähemalt 3–4 hästi planeeritud tundi nädalas, mis aitavad tal rutiini sisse elada.
- Kas sul on vastavate oskustega abiline? Ka väga kogenud ratsanikud ei alusta noorte hobuste sisseõpetamist tavaliselt üksi. Vajad inimest, kes aitaks (hobuse hoidmine, longeerimine, kui sina oled sadulas, jms), vähemalt mõne esimese sõidu ajal.
