Kuidas valida noorele hobusele esimest varustust?
Sadula all töö alustamine noore hobusega on väga tähtis hetk. Noore hobuse esimesed kogemused määravad suures osas tema edasise vaimse ja füüsilise arengu ning ka sinu suhte temaga. Et esimesed kuud sadula all oleksid hobusele võimalikult vähe stressirohked, on väga oluline valida sobiv varustus, mis on nii mugav kui ka ohutu. Selles artiklis anname nõu, kuidas valida noorele hobusele sadul ja valjad ning millist muud varustust võib ta ratsanikuga töö alustamisel vajada.
Noore hobuse varustus – mille poolest see erineb?
Vahel võid kohata arvamust, et noorele hobusele ei tasu head sadulat osta enne, kui temaga tõsisemat tööd alustatakse. See ei ole tõsi. Noore hobuse selg on väga tundlik ja selgroos paiknevad kasvuplaadid sulguvad ning luustuvad kõige viimasena (koguni 6.–7. eluaasta paiku). Tasub ka meeles pidada, et kuigi sisseratsutamisele eelneb piisavalt pikk maast tehtav töö, vajab enamik noori hobuseid koormusega töö alustamisel siiski aega, et seljalihaseid veelgi tugevdada ja tasakaalu leida. Sobiv, liikumist mitte piirav sadul aitab neid selles kindlasti. Sama lugu on valjastega ja eriti suulistega. Mittesobivad (liiga suured või väikesed), liiga teravad või halvasti asetuvad suulised võtavad hobuselt töötahte ja võivad kiiresti põhjustada halbade harjumuste tekkimist mitte ainult ratsutamisel, vaid ka valjastamisel ja hobuse käsitsemisel.
Esimene varustus, millega noore hobusega tööd alustame, osutub harva lõplikuks ja on võimalik, et mõne kuu pärast on vaja midagi muuta, kuid sellegipoolest tasub kulutada oma aega (ja raha), et see korralikult välja valida.
Noore hobuse esimene sadul
Esimese sadula valimisel tasub kasutada professionaalse sadulasobitaja abi või püüda oma teadmisi sellel teemal süvendada (näiteks sadulate sobitamise veebikursuse abil, nagu see siin). Millised on aga kõige olulisemad asjad, millele peaksime tähelepanu pöörama? Nende hulka kuuluvad eelkõige:
- Piisavalt lai kanal, mis tagab selgroole küllaldase ruumi, ei suru selle kõrval asuvaid lihaseid ja võimaldab neil korralikult areneda.
- Esimene sadulakaar, mis tagab turjale piisava ruumi nii ülalt kui ka selle külgedelt.
- Õige nurga all olev esimene sadulakaar, et abaluud saaksid vabalt liikuda (eriti oluline avara liikumisega hobuste puhul).
- Sadula suurus. Pea meeles, et iste ei tohi olla pikem kui hobuse selja piirkond, mis suudab koormust kanda (inglise keeles saddle support area). Arvatakse, et iste ei tohiks ulatuda kaugemale kui hobuse viimane liikumatu roie.
Pea ka meeles, et sadul peab olema mugav mitte ainult hobusele, vaid samavõrd ka sulle. Mittesobivas sadulas ei istu ratsanik stabiilselt ja tal tekib raskusi abide õige kasutamisega. Selline olukord ei ole kunagi soovitav, aga eriti noore hobusega ratsutades, kus tema tasakaalu on veel lihtsam rikkuda ja abisid tuleb kasutada otsustavalt ja selgelt.
On normaalne, et regulaarse sadula all töö käigus kasvatab noor hobune järk-järgult seljalihaseid ja tema kehaehitus muutub. Tõenäoliselt on mõne aja pärast vaja sadulat uuesti kohandada. Seepärast tasub kaaluda vahetatavate kaartega sadula ostmist, nagu on see mudel, kus saame sadulakaare laiust hõlpsalt muuta (ilma sadulsepa abi ja spetsiaalsete tööriistadeta). Ei ole soovitatav alustada tööd palju liiga suure sadulaga lootuses, et noor hobune mõne aja pärast sellesse „kasvab“. Sellist lahendust võib võrrelda lapsele liiga suurte jooksujalatsite ostmisega. Kui tahame aga sadula asendit kergelt korrigeerida või sadula ja hobuse selja vahelist ruumi veidi täita, saame seda teha sadulaaluse, vahu või geeli oskusliku kasutamisega.
Millised valjad ja suulised noorele hobusele?
Järgmine samm on sobivate suuliste ja valjaste valimine oma hobusele. Kõige parem on alustada kõige levinumatest, kõige lihtsamatest mudelitest, mis on hobusele võimalikult vähe invasiivsed ja mida tal on kõige kergem aktsepteerida. Pea meeles, et noore hobuse loomulik refleks on alguses tugev mälumine või koguni suuliste närimine ja nende suust välja lükkamine. Mõne hobuse reaktsioon on ka suu hõõrumine vastu ratsaplatsi piirdeid või latri seinu ja püüd suulistest lahti saada. Seda olulisem on, et suulised oleksid võimalikult ohutud ja asetuksid korralikult. Kõige paremini sobivad kahe murdekohaga suulised vabade rõngastega ja pigem veidi paksemad (umbes 16 mm), milles ratsaniku käe toime jaotub hobuse suus ühtlaselt ja mis ei mõju ühelegi piirkonnale erakordselt tugevalt (näiteks suulaele). Noortel hobustel võivad olla ootamatud reaktsioonid, nagu ehmumine, kepsutamine või järsk liikumine ettepoole. Me ei taha, et hobune end sellise käitumise ajal teravate suuliste otsa „torkamisega“ liiga valusalt karistaks. Täiesti lubamatu on noore hobuse sisseratsutamisel kasutada tugevalt mõjuvaid hoobadega suuliseid või stange – jäta need palju kõrgemale väljaõppe tasemele. Mõned noored hobused, kes suulistega tugevalt mängivad, võivad püüda keelt üle suuliste panna. Paksemad ja hästi asetuvad (mitte liiga lõdvad) suulised peaksid sellised katsed nurjama.
Paljud püüavad noorte hobustega tööd alustada väga pehmete suulistega (kummist, nahast jms) heas usus, et see on hobusele parim lahendus. Selliste suuliste toime võib aga kogenematule hobusele olla liiga nõrk ja vähe arusaadav, rääkimata sellest, et hobune võib need tugeva mälumise ja närimisega kiiresti ära rikkuda. Kui tahame seda tüüpi suuliseid kasutada, on parem sellega oodata, kuni meie hobune on juba veidi „juhitavam“ ja reageerib õigesti istakule ning muudele abidele. Sisseratsutamise esimestes etappides sobivad kõige paremini lihtsad valjad. Võid proovida ka versiooni ilma ninarihma ja kaldrihmata ning lisada neid järk-järgult vastavalt vajadusele. Kui hobune hoiab hästi valitud suuliste kiuste pikka aega kontaktist kõrvale, viskab pead ja on valjastamisel närviline, tasub küsida hambaarsti arvamust. Paljudel noortel hobustel esineb nn „hundihammaste“ probleem, mis tuleb eemaldada, kui need valu põhjustavad.
Millist muud varustust noor hobune vajab?
Noore hobusega töö algetapis peaksime varustuse osas piirduma hädavajaliku miinimumiga. Pea meeles, et uusi elemente tuleb lisada järk-järgult ja ükshaaval. Ainult nii saad jälgida, kuidas hobune konkreetsele asjale reageerib, ja olla kindel, et võimalik käitumise muutus tuleneb just sellest. Kui selleks on vajadus, võid kasutada hästi istuvat martingaali (martingaali kaelarihm on eriti kasulik kepsutavate hobustega ratsutamisel, sellest saad kinni haarata, et vältida ohjadest tõmbamist) või rinnarihma. Loobu siiski väljasidumisohjadest, kummidest ja tugevalt mõjuvatest abiohjadest, mis võivad vähendada hobuse tahet edasi liikuda. Kui pead need kasutusele võtma, oota, kuni hobune on leidnud tasakaalu ja impulsi.
Jalakaitsmete või kellukate kasutamine on isiklik valik. Nende kasutamise näidustuseks võib siiski olla nn „ülelöömine“, see tähendab tagajala löök vastu esijalga (tavaliselt kannaosa piirkonda). Jälgi oma hobust sellest vaatenurgast, et saaksid kiiresti reageerida ja vigastusi vältida.
Pea meeles, et noore hobuse esimese varustuse valik mõjutab tohutult tema mugavust ja seeläbi kogu õppimisprotsessi, edasiminekut ning positiivsete harjumuste kujunemist. Ära seega alahinda seda ülesannet ja asu selle juurde enne, kui sinu hobune alustab tööd ratsaniku all.
