Paljud ratsanikud hakkavad teatud väljaõppe etapis mõtlema järgmisele tasemele liikumisele, see tähendab sportratsutamisele ja võistlustel osalemisele. Kui just praegu kaalud seda võimalust, püüame selles artiklis selgitada kõige tähtsamaid küsimusi, mis on seotud harrastusratsutamiselt spordi juurde üleminekuga ja sellega kaasnevate väljakutsetega. Saad muu hulgas teada, kuidas võistlustel startimist alustada ja kas sportliku seikluse alustamiseks peab sul tingimata olema oma hobune. Ja ehk kõige tähtsam – kas pead tõesti harrastusest loobuma, et ratsanikuna edasi areneda?
Harrastus- ja sportratsutamise erinevus
Ratsutamisharrastus on sadulas toimuv tegevus, mille eesmärk on puhkus, lõõgastus või omamoodi lõbu. Sportratsutamine on seevastu seotud võistlemisega (olenemata võistluste tasemest) ja püüdega saavutada võimalikult häid tulemusi. Väga lühidalt erineb sportratsutamine harrastusest selle poolest, et me stardime võistlustel, milleks tavaliselt valmistume regulaarselt ja kindla treeningplaani järgi. Mida see praktikas tähendab? Harrastusratsutamise puhul võime sõita siis, kui tahame, ja viisil, mis meile kõige rohkem sobib (sõit ratsaplatsil, maastikul jms). Hetkel, kui otsustame sportratsutamise kasuks ja tulemused on meile tähtsad, peame olema valmis pühendama rohkem aega (ka siis, kui parasjagu pole tuju) ja suures osas alluma treeningplaanile ning võistluskalendrile. Just need dikteerivad treeningu liigi ja intensiivsuse. See ei tähenda muidugi, et ei jääks aega lõbuks oma hobusega või vabamateks väljasõitudeks, kuid peame olema valmis neid varakult planeerima.
Kas pean sõitma sportlikult, kui tahan oma oskusi arendada?
Paljud arvavad, et ratsasport on ainus ja loomulik tee ülespoole, kui tahame ratsutamisoskuste redelil tõusta. See ei ole siiski kohustuslik tingimus. Ratsutamisharrastuse kvaliteet on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja paljud ratsutamiskeskused pakuvad harrastustunde tõeliselt kõrgel tasemel, kvalifitseeritud instruktorite juhendamisel ja hästi ettevalmistatud hobustega. Kui tunned niisiis, et oled „kinni jäänud“ surnud punkti, ja sportratsutamine sind ei huvita, siis võib-olla on sul lihtsalt vaja ambitsioonikamat harrastust? Kuidas saad oma oskusi edasi parandada, ilma et läheksid kohe spordi juurde:
- Räägi oma instruktoriga väiksemas rühmas sõitmise või individuaaltreeningute võimalusest (pead siiski arvestama suuremate kuludega), kus saad töötada just selle kallal, mis sulle kõige rohkem raskusi teeb.
- Võimaluste piires püüa sõita ka eri hobustega, erineva iseloomu ja temperamendiga. Kuigi kõik sõidud ei ole päris meeldivad, muudab selline kogemus sind mitmekülgsemaks ratsanikuks ja õpetab eri olukordades õigesti reageerima.
- Pea meeles, et hea ratsanik õpib nii sadulas kui ka väljaspool seda. Ära jäta teoreetilisi teadmisi tähelepanuta. Pakkumises leidub tohutult raamatuid, blogisid, veebiseminare või ratsutamisteemalisi veebikoolitusi, mida saad kasutada. Kontrolli siiski alati allikaid ja arvamusi nende kohta, et oleksid kindel, et need on tõeliste asjatundjate töö ja neis sisalduv teave on väärtuslik.
- Saad kasutada ka spetsialistide kursusi ja koolitusi, nagu istakule keskenduvad kliinikud või hobuste massaaži töötoad. Paljud neist on mõeldud just harrastusratsanikele, kes soovivad oma teadmisi süvendada.
Sportratsutamine. Millest alustada?
Kui aga tahaksid proovida oma jõudu võistlejana, on sporditeekonna alustamiseks palju viise. Selles artikli osas püüame vastata kõige sagedamini esile kerkivatele küsimustele, mis on seotud esimeste startidega võistlustel.
Kas võistlustel startimiseks peab mul olema oma hobune?
Paljud ratsanikud arvavad, et oma hobuse omamine on võistlustel startimiseks hädavajalik. Me ei varja, et see kindlasti aitab, kohustuslik see siiski ei ole. See, kas hobune on meie oma, ei ole kaugeltki nii tähtis kui see, et ta oleks korralikult ette valmistatud. Mõned ratsutamiskeskused annavad treeninguteks ja startideks hobuseid, kelle väljaõppe tase on sobiv. Tasub kontrollida, kas tallis, kus sa sõidad, selline võimalus on, või otsida sellist kohta ümbruskonnast. Teine võimalus võib olla hobuse rentimine. Enne kui selle kasuks otsustad, lepi hobuse omanikuga kokku, kas ta on startide ja sporditreeningutega nõus ja millistel tingimustel. Tähtis küsimus on ka sobiva hobuse valik – kui alustad oma sporditeekonda, peaks see olema kogenud hobune, kellel on juba ette näidata starte selles distsipliinis. Noor, kogenematu või liiga raske hobune võib sinu esimeste startidega seotud pinget üksnes mitmekordistada, mis tõenäoliselt positiivseid tulemusi ei too.
Millisest tasemest peaksin alustama?
Kuigi igaüks unistab startimisest tõsistel võistlustel, on päris alguses parem oma ambitsioone tagasi hoida ja proovida kõige madalamalt võimalikult tasemelt. Kui sinu tall korraldab sisemisi klubivõistlusi või seltskondlikke võistlusi, on sul kõige lihtsam just nendega alustada. Start tuttavas kohas on vähem pingeline (nii sinule kui ka hobusele) ja võimaldab sul täielikult sõidule keskenduda. Seltskondlike võistluste ajal korraldatakse sageli madalama raskusastmega arvestusi, mis on uustulnukatele ideaalsed. Tasub end sellistes tingimustes proovile panna ja välja selgitada, kas startimine sulle üldse meeldib, enne kui investeerid kogu varustusse ja riietusse, mis on ametlikel võistlustel startimiseks vajalik.
Millised formaalsused pean enne esimest starti võistlustel täitma?
Klubi- või seltskondlikel võistlustel startimiseks pead tavaliselt lihtsalt end kirja panema ja tasuma korraldaja määratud osalustasu. Teisiti on lugu ametlike võistlustega piirkondlikul või kõrgemal tasemel. Madalaimates klassides osalemiseks, see tähendab LL takistussõidus või L koolisõidus, on sul vaja PZJ (Poola Ratsaspordi Liit) pronksist ratsutamismärki. Kui sul seda veel ei ole, saad siit selle kohta rohkem teada. Selline märk võimaldab sul starte kuni L-klassini (takistussõit) ja P-klassini (koolisõit) kaasa arvatud. Kõrgematel võistlustel startimiseks peab olema vastav ratsutamislitsents. Rohkem selle teema kohta leiad Poola Ratsaspordi Liidu üldmäärustikust.
