Millised ohjad on minu jaoks parimad?
Ohjad koos sobivalt valitud suulistega moodustavad ühenduse ratsaniku käe ja hobuse suu vahel. Just seetõttu tasub õigete ohjade valimisel veenduda, et need aitavad meil anda hobusele märguandeid võimalikult õrnalt ja täpselt. Sõltumata ratsutamisstiilist või harrastatavast alast peavad ohjad vastama kolmele põhitingimusele – olema ohutud, funktsionaalsed ja mugavad. See on üks ratsavarustuse osa, mis mõjutab kõige rohkem meie mugavust sõidu ajal. Liiga laiad (või kitsad), libisevad või hõõruvad ohjad võivad muuta iga sõidu tõeliseks kannatuseks. Et seda vältida, tutvustame selles artiklis kõige levinumaid ohjatüüpe ja nende olulisemaid plusse ja miinuseid, mis esmapilgul sageli ei paista.
Ühendatud ja lahtised (split) ohjad
Kõigil klassikalisse, inglise ratsutamisstiili kuuluvatel aladel (takistussõit, koolisõit, kolmevõistlus jne) kasutatakse ühendatud ohje. See tähendab, et ohjad on omavahel pandlaga ühendatud ja moodustavad nii kinnise süsteemi, ratsanik hoiab neid mõlema käega ning jaotab surve ühtlaselt hobuse suu mõlemale poolele. Sellised ohjad on kõige levinumad. Lahtiseid (split) ohje kasutatakse peamiselt mõnel western-alal, mis tuleneb sellest, et selliseid ohje on ühe käega palju lihtsam käsitseda. See on väga kasulik olukordades, kus teine käsi on hõivatud lasso hoidmisega või on seda vaja näiteks värava avamiseks. Traditsiooniliselt on seda tüüpi ohjad üsna pikad (kuni 2,4 m), et ratsanik saaks need oma vajadustele kohandada või koguni kokku siduda, ja neid hoitakse ristatult üle hobuse kaela. Kõige sagedamini on lahtised ohjad valmistatud nahast ja neid kasutatakse koos hoovadega suulistega (kangid).
Millist materjali valida?
Valikut on palju, nii looduslikke kui ka sünteetilisi materjale. Sõltumata sellest, mida valime, on oluline, et ohjad ei oleks liiga kerged ja et ka meie hobune tunnetaks korralikult nende kaalu. Tänu sellele peaks hobune õppima reageerima juba ohjade pingutamisele või järele andmisele, mis hoiab ära liigse surve suulistele. Liiga kerged ohjad võivad teha hobusel meie märguannete mõistmise raskemaks.
Nahast ohjad – on väga populaarsed, sest nahk asetub tänu oma elastsusele väga hästi kätte. See võimaldab anda täpseid märguandeid ja paremat hobuse suu „tunnetust“. Nahast ohjad sobivad väga hästi tugevamal kontaktil sõitmiseks, näiteks koolisõiduväljakul. Nahk on ka üsna hõõrdumiskindel materjal ja kuigi sellest valmistatud ohjad võivad olla kallimad, teenivad need meid kaua ja vananevad kaunilt, erinevalt oma sünteetilistest vastetest. Tekstiilist ohjad – valmistatud tugevast tekstiilpaelast, sageli nahast (või sünteetilistest) vahetükkidega otstes. Seda tüüpi ohjad on nahast ohjadele palju odavam alternatiiv ja tänu materjali omadustele on need samuti piisavalt pehmed ja mugavad. Tekstiilist ohjad on tavaliselt varustatud kummistopperitega (ühtlaste vahedega paigutatud kummist või nahast vahetükid ohja sellel osal, mis puutub kokku ratsaniku käega), et need soovimatult ei libiseks. Tekstiilist ohjad võivad lisaks olla ka kummeeritud, see tähendab kogu pikkuses kumminiitidega läbi õmmeldud, nagu Balotade libisemiskindlad tekstiilist ohjad. Selline lahendus annab veelgi kindlama haarde ja võimaldab ohjade pikkust kiiremini muuta. Kummist ohjad – ohjad, mille ülemine osa on valmistatud tihedalt väikeste nuppudega kaetud kummist. Seda tüüpi ohjad pakuvad väga kindlat haaret ja seetõttu sobivad hästi ekstreemsetes tingimustes, nagu sõitmine vihmas, vees või tugevalt higistaval hobusel. Tänu oma omadustele kasutatakse neid sageli kolmevõistluses, takistussõidus või võiduajamishobuste sõitmisel. Need on üsna jämedad ja mõnele ratsanikule, kes eelistab paremat ohjade „tunnetust“, võivad need osutuda ebamugavaks. Veelgi rohkem kui teiste mudelite puhul tasub jälgida, et need ei oleks liiga laiad (standardlaius on umbes 1,5 – 1,8 cm). Mugavate ja samal ajal väga libisemiskindlate ohjade näide on näiteks see mudel Balotade valikus.
Biothane’ist/PVC-st ohjad – ohjad, mis on valmistatud väga kergetest sünteetilistest materjalidest. Biothane’i iseloomustab lisaks suur elastsus ja samal ajal kahjustuskindlus. Seda tüüpi ohjad on sageli ka üsna peenikesed. Mis võib mõne jaoks olla oluline aspekt – Biothane’ist tooted on täielikult veganlikud. Sünteetilisi materjale on lihtne puhastada ja need ei ima niiskust, mis teeb need väga hügieeniliseks (pärast sõitu piisab nende veega loputamisest, nii et need on hetke pärast kuivad ja uuesti kasutamiseks valmis). Tänu sellele ja oma kergusele kasutatakse neid sageli pikamaa distantsisõitudes (endurance) ja võiduajamistel, kuid need koguvad üha enam populaarsust ka ratsanike seas, kes lihtsalt otsivad vastupidavaid, kergesti hooldatavaid ohje. Sünteetilised ohjad on sageli saadaval paljudes värvides, mis võib olla huvitav aktsent kogu meie ratsavarustuse hulgas.
Sõltumata sellest, millise ohjatüübi valid, veendu, et osa, mis ühendab ohjad suulistega, või see, mis ühendab ühe ohja teisega, on valmistatud nahast või muust materjalist, mis väga tugeva surve korral puruneb. Hetkel, mil hobuse jalg takerdub ohjadesse, näiteks pärast kukkumist, võib see hobust tõsise vigastuse eest kaitsta.
Kui kasutad tavaliselt ohjamartingaali, jälgi ka seda, et ohjadel oleksid nn ohjastopperid (rein stops). Tänu neile väikestele detailidele, mis on kinnitatud mõlemale ohjale, ei libise martingaali rõngad liigselt ettepoole ega jää suuliste taha kinni.
Ohjad – kuidas neid mitte kasutada?
On mõned universaalsed ohjade käsitsemise reeglid, mida tasub meie enda (ja meie hobuse) ohutuse huvides teada:
- Ära kunagi kasuta ohje, mis on kas või kõige vähemal määral narmendavad või kahjustatud. Selline ohi võib sõidu ajal kergemini puruneda ja viia väga ohtliku olukorrani. Igasugune narmendamine suurendab ka ratsaniku käte hõõrdumiste riski.
- Ära seo hobust ohjade abil millegi külge. Kui hobune ehmub, võib ta mitte ainult ohje katki rebida, vaid ka oma suu ära vigastada.
- Võimaluse korral ära kasuta suuliste külge kinnitatud ohja hobuse pikemaajaliseks talutamiseks. Selleks kasuta alati päitseid ja talutusköit.
