Milline on igapäevane hobuse hooldus ja kui palju aega see võtab?
Kui kaalud oma hobuse omamist, siis tead kindlasti juba, et see on seotud suure pühendumusega, mitte ainult rahalise (hobuse pidamisega seotud kuludest loe lähemalt sellest artiklist), vaid võib-olla koguni eelkõige ajalise pühendumusega. Inimestel, kes on peamiselt kokku puutunud ratsakooli hobustega, võib olla raske ette kujutada, milline see kõik „kulisside taga“ välja näeb. Jutt on igapäevasest hobuse hooldusest, mis on üsna ajamahukas. Selles artiklis tutvustame sulle lähemalt, millised on kõige rutiinsemad tegevused, mida tuleb regulaarselt teha, et sinu hobune oleks heas vormis mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt.
Töö tallis ja jalutusaias.
Kohustuslikud tegevused saame jagada nendeks, mida tuleb teha iga päev (tingimusteta), nendeks, millega piisab tegelemisest kord nädalas, ja veel nendeks, mida hobuse individuaalsetest vajadustest olenevalt tuleb teha regulaarselt, kuid pikemate ajavahemike järel (kord mõne nädala või koguni kuu tagant).
Igapäevane rutiin:
- Latrite koristamine. Sõltumata sellest, kas meie hobune seisab põhul või laastul, peaksime iga päev välja korjama sõnniku ja märja allapanu ning lisama puhast. See ei ole ainult esteetika küsimus. Märjal ja mustal allapanul seismine mõjub hobuse kapjade ja jalgade seisundile väga halvasti (muu hulgas võib see olla kabjamädaniku põhjuseks). Lisaks ärritab hobuse uriinis sisalduv ammoniaak hingamisteid.
- Heina ja jõusöödaga söötmine. Hobusel peaks olema pidev (või vähemalt enamiku ajast tagatud) ligipääs heinale. See on eriti oluline talvel, sest hein on hobuse sisemise soojendussüsteemi alus. Enamik sadula all töötavaid hobuseid saab jõusööta kaks korda päevas, individuaalsed vajadused selles küsimuses võivad aga olla väga erinevad.
- Igapäevane hooldus. Iga päev tuleks hobune vähemalt põgusalt läbi harjata. Tänu sellele ei hoia me ainult hobuse karva heas korras, vaid saame ka kontrollida, kas hobusel ei ole hõõrdumisi, vigastusi või muid murettekitavaid muutusi. Eriti oluline on kapjade igapäevane puhastamine ja hobuseraudade seisundi kontrollimine võimaliku lahtituleku või kõverdunud naelte suhtes.
- Liikumise tagamine. Sõltumata ilmast peaks hobusel olema iga päev tagatud liikumine. See ei tähenda muidugi, et ta peab iga päev sadula all käima. Liikumise intensiivsus ja liik peaksid olema kohandatud meie hobuse vanusele ja seisundile ning sellele, mida pakub tall, kus me hobust peame. Pea meeles, et ka regulaarne jalutusaeda laskmine ei taga meie hobusele alati piisavat liikumishulka. Kui see ei ole suur rohukarjamaa, kus hobune veedab suurema osa päevast ja mis motiveerib teda söömise ajal pidevalt liikuma, võib väga tihti näha hobuseid, kes lihtsalt seisavad suurema osa jalutusaias veedetud ajast. Peamiselt juhtub see liivastes jalutusaedades. Kui hobune sellisel juhul sadula all ei tööta, pead arvestama vajadusega tagada talle liikumine muul viisil, näiteks hobuste karussellis või longil.
- Tekkide kasutamine. Eriti sügis-talvisel hooajal ja vajaduse korral ka suvel, kui kasutame spetsiaalseid putukate eest kaitsvaid tekke. Mitte kõik hobused ei vaja tekke, kui aga meie hobune on pügatud või erakordselt tundlik, peame mõtlema sobivatele tekkidele, mis on kohandatud temperatuurile ja ilmale. Hobusel peaks olema eraldi tekk jalutusaia jaoks ja eraldi siis, kui ta on tallis või käib karussellis. Vahetades tekke vastavalt olukorrale, väldid hobuse ülekuumenemist (mis võib hobusele olla ohtlikum kui madal temperatuur) või olukorda, kus hobune seisab märjas tekis.
Kord nädalas tehtavad tööd:
- Sõimede, jooturite ja söödaämbrite põhjalik pesemine. Kuigi kõiki neid asju tuleks hoida puhtana iga päev (eriti jootureid, et hobusel oleks alati ligipääs värskele, puhtale veele), tasub need kord nädalas põhjalikult puhastada. Jutt on söödajääkide või muu mustuse eemaldamisest.
- Jalutusaia koristamine. Vähemalt kord nädalas tasub jalutusaiast sõnnik ära koristada (suvel võime seda teha ka sagedamini). See takistab kärbeste liigset paljunemist ja nende vastsete võimalikku sattumist hobuse seedetrakti. Tasub see aeg ära kasutada ka pinnase ja piirde üldiseks kontrollimiseks võimalike kahjustuste või mis tahes asjade suhtes, mis võiksid hobusele ohtlikud olla, nagu näiteks teravad esemed maas, lahtitulnud või katkenud lindid või väljaulatuvad naelad.
- Varustuse hooldus. Kord nädalas tasub kõige sagedamini kasutatav varustus üle kontrollida ning seda puhastada ja hooldada. See on eriti oluline nahast osade puhul (sadul, valjad, sadulavöö, jalusrihmad, päitsed jne), sest sobiva hoolduse puudumisel muutub nahk kõvaks ja kaldub katkema. See puudutab ka tekke, higilinasid, bandaaže ja muid lisatarvikuid, mis võivad vajada pesemist või parandamist. Siit saad teada, kuidas erinevatest materjalidest valmistatud ratsavarustust õigesti hooldada.
Mida tuleb meeles pidada iga mõne nädala/kuu tagant:
- Sepa külastus. Kui sinu hobune on rautatud või vajab kapjade korrigeerimist, pea meeles regulaarseid sepa külastusi. Tavapäraselt peaksid need toimuma iga 6–8 nädala tagant. Isegi kui meie hobune ise rauda „ära ei kaota“, mõjub samade hobuseraudade kandmine kauem kapjadele väga halvasti ja äärmuslikel juhtudel võib viia nende kahjustumise või deformeerumiseni.
- Vaktsineerimine ja ussitõrje. Oma loomaarstiga peaksime kokku leppima vaktsineerimise ja ussirohu andmise ajad.
- Hambaarst. Vähemalt kord aastas peaks hambaarst kontrollima meie hobuse hambaid ja tegema vajaduse korral hammaste viilimise või muu protseduuri.
Pansionitall või kodutall?
Nagu isegi näed, võtab hobuse hooldus palju aega ja mis kõige tähtsam, põhilised asjad tuleb teha regulaarselt. Kui otsustad seega hobust kodutallis pidada, pead arvestama sellega, et kindlaksmääratud kellaaegadel peab kohal olema kas sina ise või keegi teine. Pea meeles, et hobused vajavad rutiini. Uuringud tõestavad, et need loomad tunnevad end vaimselt mugavamalt (ja töötavad tulemuslikumalt), kui nende söötmine, puhkus või töö toimuvad kindlaksmääratud kellaaegadel. Seepärast otsustavad paljud inimesed hoida hobust pansionitallis, et mitte olla nii seotud. Pidamiskulud võivad olla suuremad, kuid see annab meile märkimisväärse paindlikkuse, sest tavaliselt (see oleneb individuaalsetest kokkulepetest) teevad igapäevased tööd, nagu latrite ja jalutusaedade koristamine või söötmine, ära talli töötajad. Nad võivad hoolitseda ka hobuse jalutusaeda laskmise, tekkide vahetamise või koguni ratsutamise eest, kui me pikemat aega tallis olla ei saa (need asjad on kõige sagedamini seotud lisatasudega). Kui otsustame aga pansionitalli kasuks, peame vastutustundliku omanikuna arvestama sellega, et hobuse hooldus tähendab pikki tunde tallis, sõltumata ilmast või meie tujust.
Seepärast ei tasu oma hobuse ostmise otsusega kiirustada enne, kui oleme kindlad, et suudame talle pühendada piisavalt aega ja et see on meile rõõm, mitte loobumine. Kui sa ei ole kindel, kas tuled sellise väljakutsega ajaliselt ja rahaliselt toime, tasub alustada hobuse rentimisest (paljud tallid ja eraisikud pakuvad sellist võimalust) ainukasutusse või mõneks päevaks nädalas.
