K\u00f5ik koolis\u00f5iduskeemid, alates k\u00f5ige lihtsamatest ja l\u00f5petades Grand Prix tasemega, sisaldavad s\u00f5itu ringjoonel v\u00f5i voldil. Vastupidiselt esmamuljele v\u00f5ib selle harjutuse \u00f5ige sooritamine olla keerulisem, kui arvad, ning see n\u00f5uab korralikku ettevalmistust nii hobuselt kui ka ratsanikult. Selle kallal tasub siiski t\u00f6\u00f6d teha, sest see on v\u00e4ga hea harjutus meie hobuse tasakaalu ja painutuse jaoks. Kui valdad seda laitmatult, saad liikuda edasi keerulisemate harjutuste juurde v\u00f5i alustada n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6d k\u00fclgsuunaliste liikumistega. Selles artiklis anname n\u00f5u, millele p\u00f6\u00f6rata erilist t\u00e4helepanu, kui alustad oma hobusega t\u00f6\u00f6d ringjoontel, ja mida v\u00f5etakse arvesse selle elemendi soorituse hindamisel.<\/p>\n\n\n\n
Ainus erinevus ringjoone ja voldi vahel on nende l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ja just seet\u00f5ttu aetakse neid tihti segamini. Voldiks nimetame ringjoont, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on k\u00fcmme meetrit v\u00f5i v\u00e4hem (tavaliselt on see k\u00fcmme, kaheksa v\u00f5i kuus meetrit). Ringjooned on tunduvalt suuremad ja nende l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ulatub kahek\u00fcmne meetrini. M\u00f5lemal elemendil on sama kuju ning nende sooritamist alustame ja l\u00f5petame samas punktis. Nii ringjoont kui ka volti saab s\u00f5ita mis tahes k\u00e4igus. Mida v\u00e4iksem on ringjoon, seda raskem on seda \u00f5igesti s\u00f5ita ja seda suuremat painutust ning painduvust see hobuselt n\u00f5uab. Seep\u00e4rast peaksime oma hobusega t\u00f6\u00f6 alustama suurtel ringjoontel ja neid j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendama, kui tunneme, et hobune on selleks valmis.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5igesti s\u00f5idetud ringjoon v\u00f5i volt peab olema s\u00fcmmeetriline ning soorituse jooksul ei tohi see v\u00e4iksemaks ega suuremaks muutuda. Pea meeles, et l\u00e4bim\u00f5\u00f5dust s\u00f5ltumata ei sisalda see element nurki ega sirgeid jooni (hobune peaks kogu aeg j\u00e4\u00e4ma painutatuks s\u00f5idusuunas). Et ratsanik selle elemendi \u00f5igesti sooritaks, peab ta v\u00f5tma sisse \u00f5ige asendi ja kasutama abisid tundlikult. <\/p>\n\n\n\n
Esimene signaal hobusele painutuseks ja ringjoone v\u00f5i voldi alustamiseks peaks olema ratsaniku asendi muutus sadulas. Kui alustame oma m\u00f5jutamist sisemisest ohjast, v\u00f5ime kergesti p\u00f5hjustada selle, et hobune \u201ekukub\u201c liigselt sissepoole ja kaotab tasakaalu. Just seet\u00f5ttu peaks ohja kasutamine abina olema sel juhul teisej\u00e4rguline ning me peaksime seda kasutama ainult v\u00f5imendusena olukorras, kus hobune ei reageeri veel \u00f5igesti teistele, peenematele abidele.<\/p>\n\n\n\n
Ratsaniku asend ringjoone sooritamisel peaks olema j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
Sage viga ringjoone sooritamisel on \u00f5lgade hoidmine otse v\u00f5i koguni nende suunamine s\u00f5idule vastupidises suunas. See teeb hobusel tasakaalu leidmise ja elemendi \u00f5ige soorituse raskemaks, sest ratsaniku raskus kandub siis v\u00e4ljapoole.<\/p>\n\n\n\n
Et \u00f5lad v\u00f5taksid sisse \u00f5ige asendi, kujuta ette, kuidas need oleksid p\u00f6\u00f6ratud, kui astuksid m\u00f6\u00f6da keerdtreppi \u00fcles. Samuti tuleb meeles pidada, et sisemine puus ja istmikuluu peavad olema vaid pisut rohkem koormatud kui nende vasted v\u00e4limisel k\u00fcljel. Mitte mingil juhul ei tohiks see p\u00f5hjustada viltu vajumist sadulas ega ratsaniku sissepoole kallutamist. Puusa \u00f5ige koormamine aitab sul hoida sisemist s\u00e4\u00e4rt stabiilselt sadulav\u00f6\u00f6l ja tugevdada hobuse painutust roiete k\u00f5rgusel.<\/p>\n